Auditorio uus nimi on Pönttövuori. 1910. aastate lõpus rajati läbi mäe raudteeühendus Jyväskyläst Savoni.
Minna näitab endise Juhlasali, praeguse Ihantola tapeeti, millel jutustatakse sõnas ja pildis Jyväskylä kuulsaima Harju (varem Syrjänharju ja Ihantolanharju) ajaloost.
Jyväskylä on ehitatud viie suure talukoha maadele, millest üks oli Nisula. Selle omanik oli piirkonna arst ja üks teenekamaid soome keele arendajaid Wolmar Schildt, kes aitas märkimisväärselt kaasa ka Jyväskylä ülikooli asutamisele.
Original Sokos Hotel Alexandra konverentsiruumide uued nimed peavad lugu Jyväskylä kohalikust ajaloost.
Älylä, Taulumäki, Pönttövuori …
Original Sokos Hotel Alexandra konverentsiruumide uued nimed peavad lugu Jyväskylä kohalikust ajaloost.
Viitaniemi, Kortepohja, Lohikoski, Keljo, Kanavuori, Tourula, Älylä, Taulumäki, Pönttövuori, Seppälä, Mattila, Nisula, Kuokkala, Vasikkavuori, Ihantola – nende seast leiab tuttavaid kohanimesid igaüks, kes Jyväskylät veidigi tunneb. Peale kaartide ja teeviitade leiate need Jyväskylä linnaosade nimed nüüd ka Original Sokos Hotel Alexandrast.
„Renoveerisime kõik oma konverentsiruumid ajakohaseks ning ühtlasi andsime neile uued nimed, et rõhutada meie jyväskylälikku identiteeti ja austada kohalikku värvikat ajalugu. Iga linnaosa nime taga peitub lühilugu, mida esitleme koos vanaaegse fotoga kõnealuse konverentsiruumi seinal," kirjeldas projektijuht, hommikusöögi- ja konverentsirestorani Franseska juhataja Minna Ahonen.
Parimad eksperdid lugude ja piltide taga
Konverentsiruumidele nimede leidmisel, lugude kirjutamisel ja fotode valimisel ulatasid abikäe Jyväskylä parimad eksperdid. Linnaosade ajalooandmed ainulaadsuse ja erijoonte kohta kirjutas iga koosolekuruumi seinale Kesk-Soome muuseumi endine intendant ja asjaajaja, teatmeteoste koostaja ning kohaliku ajaloo tundja, riigi aunimetuse saanud Erkki Fredrikson. Fotoekspert oli Jussi Jäppinen, graafiline kujundaja ja fotograaf, kes on avaldanud omakorda kümneid kunsti- jm teoseid ning kaitsnud doktoriväitekirja Jyväskylä linnapildi arengu teemal. Osa fotosid on tema enda pildistatud, osa pärineb Kesk-Soome muuseumi arhiividest.
„Olen saanud neilt härrasmeestelt oma kodulinna kohta palju uusi teadmisi. Suurepärane, et nad soovisid osaleda selles huvitavas projektis, mis sai alguse meie oma töötajatest, kellelt küsisime mõtteid kõige paremini sobivate linnaosanimede kohta," rääkis Minna.
Idee hakkas idanema Älyläst
Konverentsiruumide hajusate ja juhtmõtteta nimede väljavahetamise idee hakkas idanema seejärel, kui renoveerisime ühe koosolekuruumi ning sellest sai uuenduslikkuse ja ideede elluviimise loovruum. Selle nimeks sai Älylä, mis asub Jyväskylä Seminaarimäe küljel ja on üks väheseid algupäraseid arhitektuuriilme säilitanud elurajoone linnas. Sajandi eest said endale maatükke lubada vaid seminari õpetajad, mistõttu hakkasid linlased kutsuma seda piirkonda Älyläks* (* intelligentsi kandiks – tlk). Nii nagu tihtipeale juhtub, elab pilanimi oma elu tänapäevani.
„Jyväskylä traditsiooniliste linnaosade nimed pärinevad suisa 16. sajandist ja kõnelevad meile väga palju linna ajaloo kohta. Meie peosaal sai näiteks uueks nimeks Ihantola. Linnaosale anti see nimi piirkonna vanima maksumaksja Ihanti Jyväsjoki järgi," mainis Minna.
Linnaosade ja konverentsiruumide nimede lood leiate siit