Menu
Fotograaf G. German

Hotell Viru 50. juubeliartiklid

Kuidas Viru alustab ajalugu
 
Idee kirjutada hotell Viru ajalugu sündis kakskümmend aastat tagasi, mil tähistati hotelli 30. sünnipäeva. Aastal 2007, hotelli 35. sünnipäevaks, oli see valmis – 15 aastat tagasi pani soome ajakirjanik Sakari Nupponen punkti raamatule „Aikamatka hotelli Viruun", mis ilmus eesti keeles nime all „Viru hotell ja tema aeg". 
Autor käsitles lisaks Viru hotelli saamisloole ja nõukogude aastakümnetele ka hotelli Eesti taasiseseisvumise ajal ja pärast seda, kuid Eesti Ekspressi ajakirjaniku Pekka Erelti sõnul „värvikaim pilt on antud ikkagi 1970-1980. aastatest. Ja selles pole autor süüdi – Viru legendaarsed ajad jäävadki sinna, aastakümnete taha."
 
Legendaarsed ajad jäävadki reeglina minevikku – see võimaldab neist rääkida kui legendidest. 5. mail 2022 täitub aga Viru hotellil pool sajandit katkematut tegutsemist Tallinna absoluutses keskpunktis Viru väljaku ääres ning on aeg teha täiendusi selle legendaarse hotelli eluloole. Sest Viru ei ole endiselt kõigest hotell. See on sümbol, maamärk, kultuuride kohtumispaik, ajaloo suurte keerdkäikude väike mudel ja ajastu teetähis.
 
Mis on ühe hotelli puhul oluline? Miljonid külalised, muidugi. Viru hotelli tasemest läbi viie aastakümne räägivad külaliste sekka kuulunud kuulsused, kosmonaudid ja astronaudid, nõukogude ja Hollywoodi staarid, muusikamaailma suurkujud, poliitika kujundajad ja mõjutajad, kunstnikud ja kirjanikud. Viru, kui Eesti suurima hotelli puhul, on olulised ennekõike miljonid tavalised inimesed, kes on võinud tunda end Virus oodatud ja hinnatud külalistena. 
 
Viimased paarkümmend aastat on Viru tegutsenud eduka Sokos hotellina ja on justnagu üks tavaline majutusasutus. Ometigi ei paindu keel ka nüüd, viiskümmend aastat pärast asutamist, ütlema Viru kohta „tavaline hotell". 
Miks? Koos Viru hotelliga on tulnud Eesti turule uued teadmised, uued kogemused, uued oskused. Viru hotellis on läbi mängitud üleminekuaja ühiskondlikud raputused ning loodud võimalusi Eesti majanduse ja kultuuri koostoimeks. Viru on olnud nii mõneski teemas teenäitajaks ja algatajaks ning loonud standardeid, mida järgida.
 
Et see kõik ei kõlaks sisutu suurustamisena, alustame hotelli 50. juubelikevadel artiklisarjaga, mis avab mõnegi laiema teema ning olulise teetähise Viru loost uuel aastatuhandel.
Jah, Viru hotell on kõige keskel nii otseses kui kaudses tähenduses. Seepärast heidamegi pilgu lugudesse, mis on teinud Virust ainulaadse, ja mis ei ole vaid mineviku legendid ega tänapäevani püsiv asukoht.
 
 
 
 
ESIMENE LUGU 
 
Kuidas Viru uut turule toob
 
Väljendid „Eesti suurim hotell" või „Eesti esimene kõrghoone" ei tee veel Virust ainulaadset. Küll on aga majas algusest peale olnud uuele avatud mõtteviis, mis on pannud looma ja katsetama, ka eksima ja uuesti proovima. Uue loomise võlu hoiab Viru jätkuvalt hoos.
 
Jah, Viru oli Eesti esimene kõrghoone, ehkki tänapäeval on Viru 72 meetrit üsna keskmine. Asi polnud kõrguses, vaid nõukogude tegelikkusest erinevas keskkonnas, täis ihaldusväärset läänelikkust ja uusi ideid, mis andis võimaluse kohalike arhitektidele ja teistele loovinimestele, äratas ettevõtlikkust ja tõi värskeid teadmisi. Kodukootud Viru ärikatest rääkides kiputakse laiemat pilti uuele suunatud ettevõtlikkusest unustama.
 
Kui Viru 1994. aastal erastati, sai sellest plaanimajanduselt turumajandusele ülemineku õpikunäide. Teised hotellijuhid on tunnistanud, et jälgisid silmanurgast pidevalt, mida tollane hotellijuht Yrjö Vanhanen ette võtab. Yrjö lähtus majanduslikust loogikast, ja hoolimata sellest, et tänase tarkuse valguses võib nii mõnele otsuse üle vaielda, ei kahtle keegi, et hotell vajas uuendamist ja tuhat töötajat maksimaalselt kaheksasaja külalise teenindamiseks oli turumajanduse oludes jabur.
 
Hoone võeti kuni betoonini lahti ja kahekümne aastaga amortiseerunud kommunikatsioonid renoveeriti põhjalikult. Tänases hotellimuuseumis saab heita pilgu ka neile seadmetele, mille oli seina sisse paigaldanud KGB ja mis läänelikku hotelli päris kindlasti ei sobi.
Hotelli 30. sünnipäeva eel omistati Virule esimese majutuskohana Eestis rahvusvaheline ökomärk Roheline Võti (Green Key). Tollal tundus keskkonnahoid paljudele kummalise, äritegevust isegi pärssiva otsusena, kuid tänapäeval on rohelisest maailmavaatest saanud norm.
 
Kui 2004. aastal ehitati Viru Keskust, sai hotell endale 93 toaga juurdeehituse ja konverentsikeskuse – taas kord Eesti suurima. Suund rahvusvaheliste konverentside korraldamisele muutus paljude hotellide jaoks keskseks äriideeks alles aastaid hiljem.
 
21. sajandi alguskümnendil hakati Sokose ketis üha rohkem rääkima muutunud kliendikäitumisest, külaliste uutest profileerimise viisidest ja neid ka Virus rakendama. Viru tõi paljude teadvusse, et puhas jaotus äri- ja puhkuseklientideks on oma aja ära elanud. 
 
Selle teadmisega varustatult on iga viie aasta tagant remonditud ja uute standarditega loodud ka hotellitube. Nii võib toast leida lisaks luksuslikule voodile linnavaadet pakkuvad sohvad laiadel aknalaudadel, millesse on integreeritud ka töölaud. Peretoad pakuvad lahedat olemist neljaliikmelisele perele. Üle kahekümne toa on varustatud oma saunaga … Tehtud muudatused tähendavad külalise jaoks valikut üle kümne erineva toatüübi vahel. 
 
Kas on põhjus juurtes, Eesti ja Soome kultuuride viljakas sümbioosis või milleski muus, kuid iga mõne aasta järel on Viru pakkunud välja mõne uuenduse. 
 
Mis oleks, kui…?
Mis oleks, kui vaatame külalise ootusi ja vajadusi tervikuna? Hommikune konverentsiklient võib vajada lõunal spa-hoolitsust, möödaminnes kontrollida tervist ning õhtul olgu olemas meik ja meelelahutus. Analüüsile tuginedes anti 2007. aastal uus hingamine Eesti kabareekultuurile, mis oli üle kümne aasta elus püsinud vaid kruiisilaevadel. Algusaegade katsetamiste järel korraldatakse Merineitsi restoranis siiani kabareeõhtuid, ainsana Eestis regulaarset programmi pakkudes. Kultuur põimub äriga, ettevõtluskultuur kaunite kunstidega ja võidavad kõik, külalised ennekõike.
 
Mis oleks, kui hotellis oleks muuseum ja räägiks lugusid?
2011 loodi maailma ainus omalaadne hotellimuuseum KGB ja hotell Viru, millega võideti Tallinna aasta turismiteo tiitel – seda rohke programmiga kultuuripealinna aastal. Viru juurdeehitus muudeti 2014. aastal uudse kontseptsiooniga hotelliks, mis pakkus äriklientidele võimalust nende vähese ajavaru juures tutvuda Eesti ja selle lugudega lähemalt otse hotellitoas. Uus kontseptsioon ehitati ka restoran Merineitsile, millest sai Eesti esimene show&dinner restoran. Soome Vabariigi sajandat juubelisünnipäeva tähistati Soome teematubade avamisega.
 
Mis oleks, kui hotell oleks kirjastus?
2015. aastal anti välja neljas keeles raamat, kuhu oli koondatud uue hotelli tubadest tuttavad lood, ning kaks aastat hiljem raamat tuntud soomlaste Tallinna-reisi soovitustega. Sisukalt sihtkohta tutvustavad raamatud on saanud mitu uustrükki ja leiavad endiselt tee külaliste reisikotti.
 
Eesti suurimana hotellina on Viru tajunud oma rolli turismi eeskõneleja ja uuendajana. Siinne uuele avatud mõtteviis sünnitab uusi järgijaid ning need ootavad lähemat läbikirjutamist.
 
 
 
TEINE LUGU
 
Kuidas keskkonnamärgisest standard sai
 
Oli aasta 2002 ja ühiskond valmistus hoogsalt Euroopa Liiduga ühinemiseks. Ühest kriisist oli toibutud ja teist polnud veel silmapiiril, majandus kasvas mühinal ning selle taustal ei paistnud keskkonnateemad kuigivõrd köitvad. Roheliste erakonna loomisenigi jäi veel mitu aastat. Ent just 2002. aastal taotles Sokos Hotel Viru esimese majutuskohana Eestis ja ka sai rahvusvahelise ökomärgise Roheline Võti ehk Green Key. 
 
Keskkonnahoiust rääkides olid 2000ndate alguses esikohal hirmud, et keskkonnahoid tähendab lisakulusid, mis söövad niigi väikest kasumit. Keskkonnahoid osutus aga vastupidi, mõistlikuks ja kasulikuks – sisuliselt tähendab ju keskkonnahoid seda, et hoitakse kokku elektrit ja vett, sorteeritakse jäätmeid ja tehakse seda süsteemselt. Soomes liitus Sokose kett sealse Joutsenmerkki keskkonnamärgisega alles 2010. aastal, nii et Viru oli valdkonna eelkäija terves hotelliketis. Mõlemas keskkonnamärgised teenivad sama eesmärki, kuid otsused märgise taotlemiseks olid mõnevõrra erinevad. 
 
Nagu eelpool mainitud, siis aastal 2002 ei osanud kliendid veel sellist märgist nõuda, kuid Viru tollane juhtkond hoidis maailma trendidel silma peal ning keskkonnamärgises leiti võimalus Eesti suurima hotelli töö seadistamiseks säästlikumaks ja keskkonda vähem kulutavaks. Töötajate jaoks oli see alguses küll lisakoormus, kuid kõike uut võeti lennult vastu ja kokkuhoiust tehti omavaheline võistlus. 
 
Aastaks 2010 oli aeg sealmaal, et hotelliketi klientide ja töötajate jaoks oli keskkonnamärgise olemasolu tähtis. Kes tahaks töötada või ööbida keskkonna suhtes ükskõikses hotellis. Sokos Hotelsi kett oli küll aastaid keskkonda säästvalt tegutsenud, kuid nüüd tuli seda kinnitada ka Joutsenmerkki märgisega. Tänaseks on Sokos Hotels juba mitu aastat järjest valitud oma valdkonna vastutustundlikumaks hotelliketiks ning mõistagi on vastutustundlik tegutsemine aasta aastalt üha olulisem klientidele, selle põhjal tehakse ka hotellivalikuid.
 
Järgmine samm
Muidugi teeb hotell kõik endast oleneva, et tegutseda keskkonnasäästlikult – tubade soojus on seatud optimaalsele temperatuurile, vee- ja dušikraanidel on veesäästjad, pudelid jõuavad taaskasutusse – loetelu vastutustundlikest tegevustest on pikk. Aga kuidas on Tallinna külalisega? Kuidas panustab klient keskkonnahoidu?
Sokos Hotels on siinse piirkonna esimene hotellikett, kes ka kliendil on võimalus panustada. Soomes jõustus uus toode eelmise aasta lõpus, Viru tõi uudse toote Eesti turule aasta alguses. Uus toode tähendab 93 lisasenti ühe öö eest toas, mis annab külalisele võimaluse kompenseerida hotellis viibimise süsiniku jalajälge. Ei pea maksma, kuid selleks on nüüd võimalus.
 
Kas keegi tõesti tahab rohkem maksta?
Ei tasu turistide keskkonnateadlikkust alahinnata. Põhjamaades on keskkonnateemalised otsused juba aastaid maailmas suunda näidanud ning nii on ka Sokose kliendid sellist võimalust oodanud, nüüdseks juba tuhanded kliendid seda võimalust ka kasutanud. 
Keti poolt on tehtud keskkonna jalajälje kohta täpsed arvutused, mille aluseks on 2019. aasta tegelikud kliendinumbrid, arvutused on kontrollitud kolmanda osapoole poolt.
Hüvitise kaudu kogutud vahenditest rahastatakse kliimaprojekte, mille käigus juba atmosfääri paisatud süsinik seotakse näiteks metsa või pinnasesse. Hotelliketi partneriks on 27 riigis tegutsev keskkonnaorganisatsioon Compensate, kelle projektide tõhusus on teaduslikult kontrollitud ja sertifitseeritud.
Kahekümne aastaga on käidud läbi pikk teekond keskkonnahoiu üle imestamisest standardi loomise ja uudsete võimalusteni õlg alla panna kogu maailma kliima hoidmisele.
 
Infoboks: 
Green Key on turismiettevõtetele mõeldud rahvusvaheline ökomärgis, millega tunnustatakse turismiettevõtte keskkonnahoidlikku ja kestlikku tegutsemist. Eesti liitus selle kvaliteedisüsteemiga 2001. aastal. Külastajatele annab Green Key märgis teadmise, et ettevõte on pühendunud keskkonnamõju vähendamisele. Kindluse, et ka tehakse seda, mida lubatakse, tagavad tegevuste dokumenteerimine, erapooletu auditeerimine ja paikvaatlused. Tänaseks on märgisega liitunud 3200 ettevõtet 65 riigist üle maailma.
 
 
 
 
KOLMAS LUGU
 
Kuidas turundusassistent tegevjuhiks tõusis
 
Kui Anu Soosaar 1985. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi lõpetas, ei olnud Viru hotell koht, mis oleks nõukogude noori külla oodanud. Kaksteist aastat hiljem, iseseisvas Eestis, aga oodati nii külla kui tööle. Anu tõusis siin aastakümnega turundusassistendist tegevjuhiks. 
Saaremaalt pärit Anu Soosaar praktiseeris pärast ülikooli kaheksa aastat õpetaja ametit Tallinna Mustamäe gümnaasiumis. Kel vähegi pedagoogi tööga kokkupuudet, see teab, et juhi ametiga on sel palju sarnast – kärkimise ja hirmutamisega häid tulemusi ei saavuta, edu tuleb ikka mõistmise, innustamise ja kaasahaaramisega. Ja nendes ametites õnnestumiseks on veel üks oluline omadus – uudishimu. 
 
1990ndate plaanimajanduselt turumajandusele üleminek raputas Eesti ühiskonda korralikult ja Anu polnud ainus, kes tegi hüppe tundmatusse. Ta möönab, et just uudishimu viis ta 1990ndatel õpetajatöö kõrvalt erasektorisse ning pani müügitöö kõrvalt turundust juurde õppima. Kaugõppes edukalt Soome Markkinointi Instituutti lõpetanuna astus ta 1997. aastal sisse Viru hotelli uksest. „Küsisin tollastelt juhtidelt otse, kas nad sooviksid mulle pakkumist teha," naerab Anu. „Mu enesekindlus põhines tõsiasjal, et ega tollal polnud just kuigipalju müügikogemuse ja turundusharidusega inimesi."
Nii alustaski Anu tööd Viru hotelli turundusassistendina, kelle ülesandeks sai Amigo VIP-programmi uuendamine ja Viru püsikliendiprogrammi loomine. Turundusõpingute ajal omandatud soome keele oskus lubas lojaalsusprogrammi eeskujusid otsida Soomest ning õppida ka ülelahenaabrite vigadest. Tänapäeva võimaluste juures tundub võib-olla imelik, kui palju pidi õppima töö käigus, ka läbi eksimiste, ning otsima infot kohtadest, mida asendavad tänapäeval rohked koolitused ja õpikud.
 
Vähem kui kahe aasta pärast pakuti tarmukale naisele juba majutusjuhi kohta, mille Anu pärast kõhklusi ka vastu võttis. „Koht eeldab laiemat pilti hotelli toimimise protsessidest, kuid tollal olid mu teadmised hotellindusest lünklikud. Samas oli see võimalus jälle uut õppida. Enda ja teiste kogemusest õppimine on ülimalt väärtuslik, kõik kinnistub paremini kui õpikust järge ajades," kinnitab Anu. „Ka eksimistest saab ja peab õppima."
Anu läks alguses Soome kolleegide käest kogemusi omandama, ent mõne aastaga võis ta juba jagada oma kogemusi teistega. „Kui inimene teadvustab oma puudusi, siis on ta valmis õppima, aga vaatama ka probleemidele avaramalt, ilma „nii-on-alati-olnud" kammitsateta," ütleb ta nüüd tagasi vaadates. „Sa pead ennast detailideni kõigega kurssi viima, kuid esitama pidevalt küsimusi endale, kolleegidele ja ka klientidele – kuidas saaks paremini?"
 
Aastad Viru hotelli legendaarse juhi Yrjö Vanhaneni (direktor 1994-2003) alluvuses andsid Anule teadmisi, kuidas ja mida teha või siis mitte teha. „Kõige olulisem, mille Yrjölt õppisin, oli tema hoiak „älä anna periksi", ehk „ära anna järele". Ta oli juht, kes kuulas ja arvestas meeskonna arvamusega, kuid muutusi juhtides rühkis ta järeleandmatult eesmärgi suunas," räägib Anu. „Kui on eesmärgid seatud, siis ei tohi järele anda."
Kümme aastat töötas Anu majutusjuhina vahepeal Sokos Hotels ketiga liitunud ja Sokos Hotel Viru nime saanud hotellis. Kui vaid pool aastat hotelli tüürinud Outi Välimäki teisele tööle siirdus, pidi Anu üle võtma hotellijuhi kohusetäitja ohjad. Sealt edasi tuli julgus ja loogiline otsus kandideeridagi tegevjuhiks. Pärast kolmekuulist kandideerimisprotsessi kirjutatigi Anu visiitkaardile hotelli operaatori AS Sokoteli CEO ametinimetus ning õppimine jätkus. 
Viru hotelli tegevjuhi ametis oli Anu kümme aastat, vastutades kogu hotelli, konverentsikeskuse ja restoranimaailma kontseptsioonide äriedu, nende uuenduste, arenduste ja elluviimise eest. Kombineerides erinevaid kogemusi ja kohaliku turu tundmist jõudis Viru Anu juhtimisel Sokose hotelliketi tippu nii majutujate arvu, klliendikiituse kui majandustulemuste poolest.
 
Anu sõnul oli edu saladuseks lisaks õigete inimeste valikule ebatraditsioonile lähenemine majutusturule. „Märksõnaks oli kultuur. Sellega eristusime kohalikul hotelliturul," selgitab Anu. „Kabareekultuuri elustamine, Eesti lähiajaloo tutvustamine KGB-muuseumis, raamatute kirjastamine, näitused ja kontserdid – see kõik paneb inimesi teistmoodi käituma, toob lähemale Eesti ja annab hotellile näo. Kõige põnevam oli Eesti lugude hotelli turuletoomine, mis on nüüdseks saanud Viru hotelli osaks, kuid lood ja kontseptsioon on jäänud. Selle õnnestunud loomingu üle võime endiselt uhkust tunda."
 
Virus hotellis veedetud aega meenutab Anu nüüd kodusel Saaremaal, kuhu ta pärast kahtekümmet aastat Tallinna linnasüdames mõne aasta eest tagasi kolis. Võimalik oli Sokose keti sees edasi liikuda, kuid Anu eelistas Saaremaal  ootavat rahulikumat elu. Oma majutusäri alguse ühele puhkemajale on lisandunud nüüdseks mitu uut. Anu võib ka siin uhke olla saare kõrgeimate majutushinnete pärast – alla maksimumi pole hinnangud Airbnb's langenud.  
 
Mida on Eesti suurema hotelli kogemusest kaasa võtta? „Majutusäris ei saa olla ilma külalislahkuse olemust mõistmata," ütleb Anu. „Raha on tore, aga inimeste tänu on veel toredam. Kui see on välja teenitud, pole see higine töö, vaid rõõm ja rahuldus."
Anu tööelu näide iseloomustab soome S-Rühma kuuluvaile firmadele iseloomulikku mudelit, kus erinevate ametite vahel saab liikuda ülespoole, ent teha ka karjäärihüppeid teistesse valdkondadesse. Olulised on uudishimu, tahe õppida ja julgus elus muutusi ette võtta.
 
 
 
NELJAS LUGU
 
Sari Sopanen: „Hotell on värav Eestisse"
 
Viru hotell tähistas 5. mail oma 50. juubelit. Aastast 2020 Original Sokos Hotel Viru juhtinud Sari Sopanen avas hotelliäri tagamaid nüüd ja tulevikus. Puhtas eesti keeles antud intervjuu pani kirja Peep Ehasalu.
 
Hotelli äriloogika on pealtnäha lihtne: tood majja voodid ning raha tuleb. Lugeja jaoks tasub seda loogikat siiski täpsemalt avada. 
Inimestel on soov või vajadus vahepeal kodust kaugemal viibida. Meie aitame inimestel nende soove täita. Igas äris on ka nõudluse ja pakkumise vahekord ning teenima peab rohkem kui kulutatakse – see on viimastel aastatel olnud üsna keeruline, et mitte öelda võimatu.
 
Põhjused, miks inimesed hotellis viibivad, on erinevad: puhkus huvitavas linnas või mõne vaatamisväärsuse lähedal, puhkus kuurordis, olgu rannas, mägedes või golfikeskuses, külastatav üritus, kontsert, seminar või konverents, ärireis või sõprade-sugulaste külastus. Seepärast on sihtkoha turundus ja sündmused hotellide jaoks ääretult olulised – hotelli enda pärast tullakse harva. Kui Tallinnas esines Robbie Williams, olid esimesed vabad ööbimiskohad Pärnus. Kriisi ajal on tekkinud uued vajadused, näiteks ajutine tööpind koroonakarantiinis, ehk koht, kus saab töötada ja ööbida. 
 
Mida suurem on nõudlus teenuse järele, seda kõrgem on teenuse ehk hotellitoa hind. Hotellikülaline on nõus maksma hinda, mis vastab tema ootustele. Kui ootusi ületatakse, on tal hea meel ja ta tuleb tagasi. Kui kogemus on vastupidine, siis kaotab hotell kliendi ja mitte ainult ühe. 
 
Tänase hotelliäri suur küsimus on efektiivsus. Revenue management on muutunud normiks, ehk vastavalt turu nõudlusele, sündmustele ja muudele teguritele kohandatakse hinnad iga päeva jaoks eraldi. Prognoosimise tööd teeb meil täna juba tehisintellekt.
 
Uudistes raporteeritakse alati täituvusprotsendist, aga millised näitajad on kõige tähtsamad, mida igapäevaselt või regulaarselt jälgid?
Äriliselt on RevPAR ehk Revenue per available room meie eriala kõige olulisem näitaja. Selle mõõdiku abil tead, kui palju hotelli üks tuba jagatuna kõigi tubade peale päevas, nädalas, kuus või aastas raha sisse toob. Kõrgemat RevPARi võib teenida kõrgema toahinna või kõrgema täituvuse kaudu. Valdkonna jaoks oleks hea, kui oleks kõrgem hind – vähem kulusid. Teisalt on hea, kui on palju rahvast majas, siis teenivad rohkem ka teised teenused nagu restoranid, iluteenused, saunad jm. Piltlikult öeldes on inimene, kes maksab 50 eurot toa eest, aga 100 eurot söögi eest, kasumlikum külalisest, kes maksab toa eest 100 eurot, aga muid teenuseid majas ei tarbi. Ja 100% täituvus 50 eurose toahinnaga on kehvem kui 90% täituvust 100-eurose hinnaga.
 
Ükski hotell ei ole ainult maja, vaid ennekõike inimesed, mis seda töös hoiavad ja külaliste jaoks olemas on. Kuidas töötajaid leiate? 
See on kõige olulisem, kuid praegu väga keeruline. Tihtipeale küsin oma inimestelt, et mis nad ise mäletavad oma reisidest? Vannituba, hotellituba, fuajeed? Uued hotellid on ka üsna sarnased, Skandinaavias oli periood, kus ei teinud erinevate hotellikettide tubade vahel vahet. Pigem mäletatakse reisilt inimesi, kes sinuga tegelevad. 
Neid, kes külalistega kokku ei puutu, on väga vähe, maja peal liikudes puutuvad kõik külalistega kokku ja nende põhjal kujunebki hotellist tervikmulje. 
Inimesed on sillas nii väikestest asjadest. Kui lähen koos klientidega lifti ja räägin midagi – ükskõik mida – on inimesed juba rõõmsad. Mõjub see, kui sinusse suhtutakse kui oodatud külalisse. Külalislahkus on aga pigem hoiak kui sõnad. Tahaksime seda hoiakut väga hoida, aga muidugi on praegu kõik keeruline.
 
Keeruka olukorra põhjuseks on koroona, seadused või miskit muud?
Terve Tallinna hotellindus oli kaks aastat mustas augus, kust hakkasime koroonapiirangute lakates just välja tulema. Ja siis algas sõda Ukrainas, mille pikkus sõltub paljus ühe Vene onkli otsustest. 
Päris mitmed inimesed on vahetanud eriala valdkonna ebakindluse tõttu. Pole saladus, et kogu maailmas pole valdkond just kõrgeima palgatasemega. Eesti on liikunud parema elatustasemega riikide suunas, kus teenindussektorisse soovib tulla inimesi piiri tagant. Näiteks Soomes töötab restoranides palju välismaalasi või tudengeid kooli kõrvalt. Oleme Eestis samas faasis, aga meil on see hull lugu, et me ei taha välismaalasi – keeleseadus takistab paljude selliste inimeste võimalust tööd teha, kes tahaks, aga veel ei oska keelt. Viru hotellis on 95% klientuurist välismaalased – milleks nende külaliste teenindajatelt nõuda suurepärast eesti keele oskust? 
Soomes seda nõuet ei ole, ehkki seal on üle 70% hotelliklientidest soomlased. Igas vahetuses peab olema soome keelt valdav inimene, et ka soomlased, kes ei valda muid keeli, saaksid korralikult teenindatud. See on ettevõtte äriotsus, keegi ju ei taha, et selliste soomlaste raha välja jalutab. Teine asi on, kui keeleinspektor kontrollib ja trahvib neid, kes veel kõige paremini keelt ei oska. Kuidas see kedagi aitab? Ma mõistan eesti keele hoidmise vajadust, kuid see meede tekitab veidi keelt oskavas inimeses ainult paksu verd.
Peaksime ka maksma kolmandatest riikidest tulnud töötajatele Eesti keskmisest rohkem. Meie erialal pole see võimalik. Hooajalisi töötajaid saame palgata tavapalgaga, aga sama õigus peaks olema ka meie koostööpartneritel. Täna ostame teenuseid koostööpartneritelt – kui meil on kõrghooaeg, on ka neil kõrghooaeg. Väärtusahel on teistsugune kui 1972.aastal, mil kõik tehti majas sees. 
Selle jutu peale tuleb alati lihtne vastus – kui ei suuda inimestele suurt palka maksta, pane uksed kinni.
Kui me ei tegutseks kasumlikult, peaksime niikuinii uksed kinni panema. Täna elame varude arvelt, kaks aastat on olnud rea all pikk miinus. Oleme sellegipoolest püüdnud inimesi hoida nii palju kui võimalik.
Kogu maailmas töötab äri samal põhimõttel, ehk kui palju suudab üks inimene käivet ja kasumit tuua. Kui oled IT-sektoris, kus üks inimene toob sisse võib-olla sadu tuhandeid eurosid, siis pole omanikul kahju inimesele hiiglaslikku palka maksta. Meie kuludest moodustavad tööjõukulud väga suure protsendi, tulupoole paneb paika aga turg ja konkurents. Majutuse hinda pole praegu võimalik tõsta, sest nõudlus on väga väike. Kõik hotellid püüavad toa hinda nihutada, aga mänguruum on piiratud. Lisame kuludesse energia-, vee ja muud püsikulud ning saamegi olukorra, kus koroona langetas järsult müügihinda, kulud aga kasvasid. 
Palk tõuseb samas tempos üldise palgatõusuga. Riik läheb oma palkadega ees minema, me tuleme tasapisi järele. Pole mingit põhjust Eestis jääda madalamale palgatasemele kui Skandinaavias, liigume õiges suunas. Efektiivsuse tõstmisega tegeleme, nii automatiseerimine kui erineva tehnika kasutuselevõtt peaks leevendama tööjõu suurenevat vajadust.
 
Samas ju turul juba on majutuspakkumised, kus eriti inimesi ei näegi – veebist broneerin, tulen kohale ja elan. Tihtipeale on teenus ka odavam. Mis eelised on hotellidel? 
Keegi koristab ka AirBnB kortereid ja korraldab broneerimissüsteeme, päris inimesteta ei saa. Minu jaoks on hotelli esimene eelis turvalisus, inimesed tahavad võõras kohas olles end turvaliselt tunda. Erinevalt AirBnBle on hotellidele seatud ranged kriteeriumid, mida auditeerivad nii ametiasutused kui ka hotellioperaator ise. Heaks näiteks on koroonaaegsed turvameetmed; iga endast lugupidav hotell võttis kriisi väga tõsiselt ja hoolitses oma külaliste igakülgse turvalisuse eest.
On erinevat tüüpi inimesi. Mina ei taha olla kohas, kus pole ühtki ettevõtte esindajat, kes mu turvalisuse eest vastutab. Mulle meeldib ka teadmine, et majutuskohas on keegi mulle hommikusöögi ilusti välja pannud, et keegi mind tervitab, minuga tegeleb, on kohalikuks teejuhiks. Kui käid ainult magamas, siis piisabki magamiskohast, kus ei pea kellegagi kokku puutuma. Kui tuled aga Virusse konverentsile või kabareeõhtule, siis peavad olema vastas väga head inimesed. 
 
Hotellide eelmise aasta keskmine täituvus oli üle Eesti väga hea. Millegipärast Tallinna hotellid selle uudise peale käsi ei plaksutanud. 
Kõigepealt on Tallinnas tube kõige rohkem, u 8000 numbrituba ja hinnanguliselt 2000 AirBnB pakkujat, ning Tallinna hotelliteenused on suunatud suures osas välismaalastele, nagu paljudes teisteski pealinnades. Ka meil Virus on oluline roll välismaalaste jaoks. Pealinna hotellid on esimene värav, mille kaudu tullakse riiki avastama. Kui meeldib pealinnas, siis minnakse ka mujale. 
Mullused head majutustulemused tõi paljus siseturism. Mulle hullult meeldib Tallinn ja Harjumaa, kus elavad pooled Eesti inimestest. Need inimesed lähevad aga puhkama ja ööbima mujale Eestisse. Imepisikest leevendust annab Tallinna hotellidele tõusev trend, kus tallinlased võtavad endale vaba õhtu, tulevad hotelli, lasevad endale serveerida hommikusööki – puhkavad kodusest argipäevast.
Ma ei ole kade, kui kellelgi kriisi ajal hästi läheb. Koroona ajal ärritas mind poliitikute ja ametnikega rääkides, et nad ei taju Tallinna hotellide rolli majanduses. Jah, meil on Eestis vaja IT talente. Aga mida teevad IT talendid siis, kui nad IT-tööd ei tee? Kuhu nad lähevad, kui ei oleks teenindajaid? Kus IT talendid enne korteri leidmist elavad? Ministri korteris või? Tallinna hotell on ju visiitkaart, me näitame kogu Eesti taset, mille järgi tehakse otsus, kas siia võiks tulla tööle ja elama, kas ma kutsun sõpru siia – selliste otsusteni viivad valdkonnad, mis koroona ajal kõige rohkem pihta said. 
 
Kui kiirelt hotelliturg taastub koroonaeelsesse seisu?
Raske öelda, 2019 oli väga hea aasta. Palju sõltub sellest, mis nad seal Venemaal teevad, Venemaa naabrus mõjutab nii Eesti kui Soome hotelle. Kohe 24. veebruaril tühistati mitu broneeringut – mida kaugemalt tulijad, seda suurema hirmuga nad meie asukohta vaatavad. Vene turistide osakaal oli varem oluline, kuid kui me ka oleksime valmis neid vastu võtma, siis kas neid riigist välja lastakse?
Olukord on ka meie jaoks hirmutav. Kaks koroona-aastat olid meie valdkonnale juba piisavalt rängad, nüüd olen mures meie kõigi vaimse tervise pärast – ebakindlusele oma töökoha ja sissetuleku pärast lisandub uus hirmutav situatsioon.
Õnneks on meie põhiturg Soome ja nad on meiega samas olukorras, küllap julgevad Nato riiki külastada. 
 
Kui vaadata suvest kaugemale, aega Viru hotelli 60. juubeli ajal?
Reisitakse ka tulevikus, see tahe ei kao kuhugi. Võib-olla ei tulda ainult üheks ööks, mõeldakse rohkem keskkonna peale – pikema perioodi jooksul kurnad keskkonda vähem ja Tallinnas on tegemist vähemalt nädalaks. Võib-olla inimesed ei reisi nii tihti, aga reisil olles kulutavad rohkem. 
Usun, et tulevikus laieneb majutuspakkumine veelgi ja inimene valib erinevatel eesmärkidel erineva hotelli. Teiste hotellikülastajate arvustused mõjutavad hotellivalikuid veelgi enam, aga muidugi endiselt asukoht ja hinnatase.
Tehnoloogia valgub sügavamale teenustesse, sellest saab üha olulisem tööriist nii tegevuste juhtimisel kui ka kliendikogemuse pakkumisel. Erinevad AI- ja IT-lahendused aitavad meil iga külalist vastu võtta tema isikupära arvestades ja kohandades majutust nende maitse järgi. Ka hotellidelt nõutakse rohkem isikupära – peab olema lugu. 
Viru hotellil on olemas oma põnev lugu, isegi mitu. See maja on hotelliks ehitatud, Virul on fantastiline asukoht ja ka tulevikus saab siin olema üks Eesti ägedamaid hotelle. 
 
Milliseid omadusi eeldab hotelli juhtimine praeguses keerulises seisus? 
Meie erialal on külalislahkus see põhitoode, mida me pakume erinevates pakendites. Pead suutma seda külalistele anda ka siis, kui endal on mure kuklas. Vaja läheb pikka närvi, pingetaluvust, head taastumise oskust, hullu positiivsust, usku, et läheb paremaks. Täna on hotellijuht segu psühholoogist, äriinimesest, analüütikust, suhtlusmeistrist ja selgeltnägijast. 
 
 

Toad ja inimesed


Kustuta Tuba

Tuba

Täisk.

Laps (3–15 a)

3–15-aastased lapsed magavad lisavoodis

Laps (0–2 a)


1
2
3
4
5
6
7
8
+ Lisa lapsi (0-2 a)

+ Lisa tuba
Sisselogides on ühistuliikmele veelgi paremad hinnad!
Soodustuste kasutamiseks logi meie kodulehele sisse S-kasutajakontosega.
Logga in
See võimaldab teil broneerida tube S-Cardi kliendina ning vaadata ja värskendada oma teavet.